Asi ei ole küll nii hull kui pealkirjast võib välja lugeda kuid see pole ka vale. Ma tõesti olen õnnetu. Õnnetu sellepärast, et ma olen tagasi kodumaal ja pidin ühe meeldivama nädala oma elust maha jätma. Selle nädala sees oli nii palju toredaid hetki, inimesi ja tegevusi. Enamust nendest ma ei näe, ei saa teha või ei saa enam kunagi uuesti läbi elada. See mõte on nii kurb.
Lisaks sellele jõuan ma oma elus väga tähtsa vahepunktini, kustkohast ma ei saa samuti enam kunagi tagasi minna. Tuleb jääda toituma mälestustestning loobuma sellest kõigest mis mul on olnud. Ma tean, et ka edaspidi juhtub palju head ja toredat aga hetkel ma ei suuda tulevat kuidagi võrrelda sellega mis mul praegu on olnud.
No comments:
Post a Comment