Viimasel ajal olen täiesti tujutu. Ma olen ise ka enda peale sellepärast pahane, aga vahel võib ju. Vahel on selline tunne, et suudad teha, leida, mõisa kõike. Kõike negatiivset. Tõenäoliselt on see tingitud mu harjumusest üle mõelda.
Viimane avastus mis ma tegin...seda on väga paha siia kirjutada, aga mulle tundub, et ka mu sõbrad pole mu sõbrad. Lähemalt uurides seda jõudsin järeldusele, et ühe jaoks olen ma lihtsalt keegi kellega koos juua, teisele lihtsalt keegi kellega koos saab nalja, kolmandale olen/olin ma lihtsalt asendamas mingit puuduvat osa ja neljandale olen ma lihtsalt keegi kes peab veel olema kuni hakatakse ise mõistma. Ehk on tõesti parem, kui ma loobuksin neist kõigist, vähemalt praeguseks, sest ma ei suuda ennastki praegu kontrollida. Aga mõeldes nüüd, kas joomist või mingiks asenduseks olemist võib pidada sõpruseks. See on ilmselt minu naiivsus tänapäeva elu suhtes. Kas mul üldse on õigus nõuda midagi enamat?
Täna oli minu nädala tipphetk. Ma viskasin diivanile pikali ja ei liigutanud 2 tundi ennast üldse, ma vaid mõtlesin. Sealt ka inspiratsioon tänaseks kirjutiseks. Muretsesin ka taaskord oma tuleviku üle. Oma ootusi ma ei langetanud, küll aga oma võimekust neid realiseerida. Kõik näib liiga keeruline praegu. Avastasin ka paar oma hetkesoovi. 1)Kohtuda uute ja põnevate inimestega, keda tunda õppides oleks mul mingi tegevus selleks ajaks kuni ma kurb olen. 2)Lootus, et keegi nendest inimestest keda ma juba tean suudaks mind õnnelikuks uuesti teha. Ma pole ennast oma sõpradest kunagi ette sättinud, ennast paremaks pidanud. Pigem vastupidi. Ma olen proovinud aidata ned nii kuidas ma suudan, vaatamata sellele, mis mu endaga on toimumas. Ma loodan, et see on ka tõsi. Vastupidise teada saamine oleks väga valusaks löögiks. See hala mida ma siia kirjutan...ma loodan, et keegi loeb seda, kuigi ehk oleks vastupidine parem. Ehk tulen ma ka seekord ise toime, aga ma igatsen kaastunnet ja lohutust, kuigi ma neid väga ei hinda. Siinkohal lõpetan.
Parimaid aega Teile!
rapsaK
Hei, ma arvan et sa ei tea mind ja mina sind. Kuid hoian juba mitmendat päeva su blogil silma peal, loodan et see keelatud pole.
ReplyDeleteSinu postitusi lugedes olen vahetevahel ära tundnud iseenda mõtted, see on huvitav kogemus. Seda postitust lugedes meenusid ajad kus olen olnud erand, ei joonud nii metsikult kui teised. Seetõttu et ma vähem jõin, ei suhelnud need inimesed minuga, ega nüüdki. Kuid praeguseks olen leidnud sõbrad kes on minusarnased, kes joovad kuid normaalselt, nende seltskonnas tunnen end vabalt, samas saan neid usaldada. Samuti tean ütlust et tõelise sõbra kätte võid usaldada nii oma elu kui rahakoti. Nii et võid mõelda ka kuidas on sinu sõpradega, kas sa oled tõesti aseaine, kas nad tõesti ei väärtusta midagi muud? Rohkem ma midagi kirjutada oskagi.
Loodan, et asjad lahenevad, parimat aega sullegi.
Tere Nele! Väga positiivne on kuulda, et sa leiad siit vaiksest nurgast endale nii mõndagi omast. Parem veel, kui ma vaid teaksin, et see on hea asi :)
DeleteSuur tänu, et vaevusid ka vastama ja aitäh ilusate soovide eest. Ma loodan ise ka, et asi paraneb. Eks aeg annab arutust. Praegu on keeruline aeg mu elus ja ma üritan sellega arvestada, mis võib tähendada seda, et ma pean oma fantaasiat kusagil mujal maandama hakkama.
Lõpetuseks ütlen sulle veelkord aitäh, et vaevusid kirjutama. Väga meeldiv on lugeda järgnevaid kommentaare. Edaspidiseks jään siis lootama, et kõik laheneb nii, nagu lahenes see sinul.
Päikest sulle!
rapsaK